Tõele au andes olin tema jaoks juba ammu valmis, aga ühel või teisel põhjusel ei sattunud kedagi temasugust mu ellu ja nii ma veetsingi aega ajutiste kohatäidetega, kes küll nn ajasid asja ära, aga ei rahuldanud tegelikult mu vajadusi. Nii ma siis ootasin ja lootsin ja unistasin, aga seda, et keegi NII hea minu juurde tee leiab, ei oleks ma osanud unistadagi.
Ta on jõuline ja massiivne ning valmis hetkega iga mu soovi täitma. Ta on minu vastu lihtsalt nii hea, hoolitsedes selle eest, et ma ikka stressiga toime tuleks ja et mu keha kõik vitamiinid saaks. Jah, sõbrad, mu uus kallim TOIDAB mind. Milline mees!
Ma räägin mõistagi oma elu valgusest, oma õnne valemist, oma ühest ja ainsast Gordonist. Oma raskest, läikivast, maskuliinsest, seksikast blendrist, mis mulle smuutisid teeb ja hetkega kõik ära püreestab, kui mul asjade närimisest kõrini saab.
Ma olen endale blendrit tahtnud juba ammmmmmu, aga kunagi polnud seda vaba raha, mida selle alla panna ja nii ma oma unistust edasi lükkasin, kuni lõpuks tekkis võimalus see endale jõuludeks kinkida. Siis mainis aga K, et võib selle mulle ise kinkida ja jumala eest, mis mul selle vastu saab olla.
Nii siis Gordon enne aastavahetust mu ellu tuli, palju säravama ja kallimana kui ma ise endale lubada oleksin saanud ja ma ei liialda, kui ütlen et käisin vähemalt esimese kuu teda niisama vahepeal köögis vaatamas ja näpuga silitamas ning vandusin, et ma enam mingit tahket toitu ei söö. See viimane oli mõistagi kirjanduslik liialdus, aga smuutisid olen kõvasti valmistanud küll.
Mu kaks lemmikut on hetkel spinati-mango-sidruni-ingveri smuuti hommikuseks äratuseks ja mustika-Kreeka jogurti-kaerahelbe smuuti enne trenni (mõlemat pikendan veega) ja Rimi külmutatud marjade letis hakkab mu nägu juba üsna tuntuks saama.
Jah, ma olen armunud!
No comments:
Post a Comment