Wednesday, December 31, 2014

2014, don't gooo!

Hey y'all! Thought I'd end this year and also start my first-ever English-language blog with a New Year's blog meme, which will hopefully help me remember all the stuff that happened during this Very Eventful Year (though honestly, right now it seems all that happened happened in America).
I'll end this post with strategically picked nice pictures that I took during Christmas in the hope of luring y'all here to visit me, which would mean I wouldn't have to pack my stuff and come see you. Because I really hate packing. I really do.
Anyway, here goes

1. What did you do in 2014 that you’d never done before?
Hmm, well, travelling alone, going to the US, experiencing jet lag... and explaining that Estonia is not Narnia was also kind of new to me :D
2. Did you  keep your New Year’s resolutions, and will you make more for next year?
Yes! I made two resolutions and kept both of them! Don't know about next year though, I'm pretty happy with where I'm going anyway.
3. Did anyone close to you give birth?
A bunch of my Facebook friends did (which is kind of telling, since I don't have that many friends on Facebook). And a most adorable baby girl was added to my extended family, so I guess yes.
4. Did anyone close to you die?
Yes, my grandfather.
5. What would you like to have in 2015 that you lacked in 2014?
A Master's degree! And more upper body strength :D (though I wish that every year and it never happens)
6. What countries did you visit?
Got ice cream from Latvia a couple of times, though I'm not sure that counts. And then of course America. I also spent a very dazed and confused hour in an airport in Oslo.
7. What date from 2014 will remain etched upon your memory, and why:
Erh, I guess August 3 when I left home and arrived in New York, August 14 when I arrived in Charleston and fell completely in love and saw dolphins for the first time and August 19, which was a Tuesday and a midnight and a good one at that. 
8. What was your biggest achievement of the year?
There were quite a few. Beating my last year's time at a running event (also one of my new year's resolutions). Translating my second book (I don't care what they say about the outcome, doing 230 pages in less than two months IS an achievement). And well, keep coming back to this, but, the whole studying abroad experience, which made me push my boundaries so far I still can't find them. 
9. What was your biggest failure?
There was one pretty humongous failure. Let's leave it at that.
10. Did you suffer illness or injury?
There were a couple of colds like every year, nothing major. But I did injure my wrist lifting up my huge suitcase and I still cant' hold anything heavier than a cup of tea in my left hand.
11. What was the best thing you bought?
I really like some of the stuff I got for my friends from America. And I'm still kind of in love with my new running shoes. Which I haven't used for a while, but they're so nice to look at!
12. Whose behavior merited celebration?
There are so many people who did awesome stuff this year! My mum for starting her Master's, my best friend for taking over international conferences, my friends in my home town for continuing making a conscious effort in turning this town into a better place... honestly, what amazing people I have in my life! 
13. Whose behavior made you appalled and depressed?
Definitely not a fan of those anti-gay activists who have been really vocal in Estonia this past year.
14. Where did most of your money go?
To America :D
15. What did you get really, really, really excited about?
Honestly, I feel I spent the whole first month in Charleston so really, really, really excited about EVERYTHING (seriously, I got ridiculously excited about big wooden benches!) I feel I've spent my entire life's worth of excitement.
16. What song will always remind you of 2014?
Actually, there are four: Ingrid Michaelson's Girls Chase Boys, that I listened to so much in the spring I thought my ears would fall off. Stolen Dance by milky Chance, because it will always take me back to that very first road trip we took to Myrtle Beach. Willst du by Alligatoah for the same reason and also, because it made me feel like I can speak German (though I know that's a lie, but I did manage to learn the chorus part and I'm oh-so-proud of myself). And also George Ezra's Budapest, because you know for you, uuu, you, a-dibi-du ;)
17. Compared to this time last year, are you:
i. happier or sadder? I'd say equally happy. And a little sad.
ii. thinner or fatter? After 'Murica, I'm temped to say fatter, but I don't know. I guess I was definitely more in shape a year ago.
iii. richer or poorer? Surprisingly, not that much poorer. Definitely not richer either.
18. What do you wish you’d done more of?
Written my thesis. I don't know when, but it would have been a smart thing to do. And read more books!
19. What do you wish you’d done less of?
Obsessing over stuff I have no control over.
20. Did you fall in love in 2014?
Yes.
21. How many one-night stands?
None!
22. What was your favorite TV program?
It's actually on YouTube, but I'm sooo happy I found Last Week Tonight with John Oliver.
23. Do you hate anyone now that you didn’t hate this time last year?
No one I know personally. I have developed a serious dislike for a couple of public figures, though.
24. What was the best book you read?
Sadly, I didn't read all that many books this year. But Dostojevski's Idiot was definitely one worth mentioning.
25. What did you want and get?
I got to see Savannah! Something I'd wanted to do since I was 12.
26. What was your favorite film of this year?
Nothing really stands out. But Rocky Horror Picture Show is my favorite film every year and I got to see that plenty of times.
27. What did you do on your birthday, and how old were you?
It was the most eventful birthday week I have ever had! There was shooting and sushi and Rocky Horror and a surprise party and going out and a most wonderful birthday picnic with a bunch of most wonderful people and humongous balloons and Spongebob party hats and awesome unicorn gifts. And after I got home I had another birthday with my two oldest friends with a movie and the BEST PIZZA IN THE WORLD and baking gingerbread cookies. I was so blessed! Oh, and I turned 17, of course
28. What one thing would have made your year immeasurably more satisfying?
Owning a crystal ball that would tell me that all the amazing friends I made and the ones I had before will stay in my life forever!
29. What kept you sane?
It would be a little presumptuous to say I was sane to begin with, so I'll let that one pass.
30. Which celebrity/public figure did you fancy the most?
Hmm, John Oliver. And Mika.
31. Who was the best new person you met?
I think it's a little too soon to answer this question. But I'm gonna go with all of the unicorns and Thomas.
32. Tell us a valuable life lesson you learned in 2014:
Being overly confident totally pays off
33. Quote a song lyric that sums up your year:
I'm just following the road for a walk in the sun.


 Tallinn!



 My pile of gifts this year
 I can finally dress alike with my "little" sister! Maybe now people'll believe we're related
 Winter scenes from Tartu







 My alma mater
 I must say, I've seen a lot of places with Christmas decorations, but Tartu is still my favorite


Monday, December 22, 2014

Jõulune New York

Oma (sellekordse) USAseikluse lõpetasin samas kohas, kus alustasin - New Yorgis. Nii mõnedki asjad olid nüüd aga drastiliselt erinevad. Esiteks, noh, suvi oli kahtlemata läbi saanud, ehkki niiiiiiii külm seal ka ei olnud, nagu ma Thomase viiepäevase hädaldamise põhjal kartsin - ja tema oli seal tänupühade ajal! Samas on vist ikka ka temperatuuride tajumises erinevus, kui üks on Brasiiliast ja teine Eestist... Lisaks külmale oli erinev veel see, et palju varem läks pimedaks, mis tähendas seda, et ma nägin lõpuks ka New Yorgi pimedas ära - suvel olin ma igal õhtul päikseloojangu ajaks oma hotellis tagasi. Ja noh, jõulukaunistused olid igal pool, kuigi ma ausalt öeldes ootasin enamat, kuna ameeriklased kipuvad nende asjadega tavaliselt üle võlli minema - kui kusagile eramajade rajooni sattuda, siis need pisikesed aiad, mis hiiglaslikke maju ümbritsevad, on tihti nii paksult hiiglaslikke täispuhutavaid lumememmi, tuledest põhjapõtru ja plastmassist jõuluvanasid täis topitud, et jääb üle vaid imestada, kuidas nad üldse oma maja ukseni jõuavad. Tegelikult oli New York väga ilus ja üldse mitte ülekaunistatud, kui see välja arvata, et kuuskedel eriliselt rohelist välja ei paistnud ja kuusekaunistused kohati inimpeast suuremad olid... Aga põhiline erinevus suvega võrreldes oli see, et ma ei pidanud üksinda ringi kolama! Sõpsidega koos on ikka kõik seiklused lõbusamad.
Laupäeval me suurt midagi teha ei jõudnud, venitasin oma Bruno (mille lukk katki läks, nii et vaene Cookie Jr poolenisti mööda maad lohises, enne kui ma avastasin) lennujaamast rongijaama, kus Bret mulle vastu tuli ja mu kotid enda juurde viia aitas ning siis, nagu mainisin, käisime sushit söömas. Sellel korral mul vedas veel eriliselt ka sellega, et ma ei pidanud olema hotellis, vaid sain olla Breti juures, kes linnast umbes poole tunni kaugusel elab. Ühtlasi sain seal esimest korda üksinda toas magada sellest ajast saadik, kui viimati New Yorgis olin. Superluks!
Pühapäeval läksime Bretiga linna peale, astusime paari poodi sisse ja tegime Sebastianit oodates aega parajaks sellega, et otsisime, kust hea diiliga Broadway muusikali pileteid saada. Times Square'il pisteti meile kätte flaierid, millega sai Chicago muusikalile parimatest kohtadest 50 dollarit alla, nii et võtsimegi need piletid ära. Siis oli meil väga emotsionaalne taaskohtumine Sebastianiga (me polnud ju tervelt KOLM päeva näinud!) ja käisime burksi söömas - need burgerid, mida ma New Yorgis sõin, jäid endiselt raudselt mu lemmikuteks kogu USAs, kuigi ma proovisin neid ikka mitmel pool, kui ma oma hirmust paksuks minemise ees üle sain ja lõpuks salatite söömise lõpetasin.
Etendus ei jäänud mu ootustele alla ja oli täpselt nii vinge, kui ma Broadwaylt eeldasin - natuke jäi endiselt kripeldama, et me "50 halli varjundi" paroodiamuusikali vaatama ei läinud, aga samas ma arvan, et klassiku nagu Chicagoga Broadwayga esmatutvuse sobitamine oli isegi kohasem.
Esmaspäeva veetsin ma tervenisti Sebastianiga. Pidime kohtuma kell pool üksteist, üle Brooklyni silla jalutama ja Brooklynis hommikust sööma. Ma suvel tegelikult käisin ka seal silla peal, aga päris Brooklyni ei jõudnud, sest ma keerasin mingi hetk otsa ringi. Arvestades, et mina tulin metrooga ja tema jalgsi oma ööbimiskohast, läks meil üllatavalt kiiresti, enne kui me üksteist üles leidsime. Kõigest kümme minutit helistasime üksteisele ja karjusime üle tänavamüra üksteisele telefoni "Kus sa oled?" "Ma olen Brooklyni silla alguses" "Mina olen ka Brooklyni silla alguses" "Ma ei näe sind" "Ma sind ka ei näe" "Mida sa näed?" "Ma näen Belgia lippu!" "Ma näen ka Belgia lippu" "Aga ma sind ei näe!" "Ma sind ka ei näe!" jne jne jne, kuniks Sebastian ümber pööras ja avastas, et ma tema selja taga teisel pool teed seisin.
Brooklynis eksisime natuke ära, sest Sebastian tahtis just ühes kindlas restoranis hommikust süüa, aga kui me sellest juba kaks korda mööda olime kõndinud, tundis ta kolmandal korral selle koha ära, nii et me saime hommikusöögiga juba umbes poole ühe ajal alustada. Toitu oli aga jällegi nii palju, et seda jätkus terveks päevaks. Siis imetlesime teiselt poolt jõge Manhattani siluetti ja sõitsime metrooga ÜRO maja (ehk minu tulevase töökoha, kui Sebastianit uskuda) juurde. Meie päeva põhiline plaan oli tegelikult minna Rockefelleri kuulsa kuuse alla uisutama, aga kui me sinna kohale jõudsime, tundus see uisuväljak ikka nii väike ja niru, et selle eest 50 dollarit maksta tundus liig. Selle asemel otsustasime hoopis Rockefelleri hoone otsa minna ja pimedat New Yorki imetleda. Enne seda jalutasime veel Viiendat avenüüd mööda edasi-tagasi, imetlesime jõulukaunistusi, astusime St Patricku katedraali sisse ja vedasime ennast ühest pingist teiseni, sest jalad kippusid otsast kukkuma.
Selleks, et Rockefelleri keskuse tippu saada, ootasime kokku vist üle tunni, sest sadu turiste veavad sinna üles ja seal uuesti alla vaid kaks lifti, aga see ootamine oli täiega seda aega väärt, sest vaade oli lausa hunnitu. Talvel ongi ilmselt kavalam just Rockefelleri otsa minna, sest seal on üleval piirdena klaasid ees, mis vähemalt mingil määral tuult kinni hoiavad ja siis pole nii külm. Pärast Rockefellerit ostsime veel suveniire ja kaesime veelkord pimedas Times Square'i üle ning sõitsime Itaalia linnaossa, et õhtust süüa. Õhtusöök lõpetatud, jätsime Sebastianiga metroojaamas üsna pisaraterohkelt hüvasti ning mina sõitsin poole ühese rongiga öösel Breti juurde tagasi.
Teisipäeval hängisin peamiselt Breti ja tema noormehega niisama ringi, käisime Columbia ülikooli linnakus ja tegime väikest jõulušopingut. Ühel hetkel läks Bret tagasi ja ma jäin veel mõneks ajaks linna peale, kuigi mu jalad olid nii väsinud, et veetsin selle aja peamiselt istudes ning kuna vihma hakkas sadama, lõpetasin oma viimase päeva New Yorgis varem kui plaanitult ning läksime õhtul Bretiga hoopis selles linnakeses kus tema elab sööma ja veini jooma.
Teisipäeval aga pakkisin oma asjad ümber ja veetsin päeva lennujaama poole suundudes. Kuigi ma lahkusin Breti juurest juba poole kahest, jõudsin oma lennuki väravasse kõigest tunni enne väljalendu (lennuk läks kella seitsmest). Pagasi äraandmisel hoidsin hinge kinni, aga nad lasid mu kaks kilo ülekaalulise kohvri siiski läbi.
Lend läks kiirelt ja sujuvalt, kuigi mul oli vist kõige ebamugavam koht terves lennukis, aga ma suutsin isegi kaheks tunniks silmad kinni panna ja ülejäänud aja sõin. Oslos oli vahemaandumine, kus tuli tund aega oodata. Seal oli lumi maas, nii et ma tundsin hetkeks isegi südames jõulurõõmu. Oslost koju lendasin Estonian Airi tillukese mängulennukiga, mis õhus võluvalt küljelt küljele kõikus, nii et esimest korda elus tundus mulle, et mul võib lennukis süda pahaks minna, mida siiski õnneks ei juhtunud. Tallinna lennujaamas tuli välja, et kuigi ma ise jõudsin õnnelikult kohale, tegi mu kohver endiselt Oslos aega parajaks, aga see lubati mulle õhtuks järele saata. Lennujaamas ootasid mind aga emme ja õde lillede ja tordiga :)
Mu kohver jõudis õhtuks aga mingil seletamatul põhjusel hoopis Stockholmi ning seal edasi lõpuks Tallinnasse, kust see Cargo bussiga Pärnusse saadeti, mis tähendas vähemalt seda, et ma ei pidanud teda ise bussiga Tallinnast pärnusse vedama.
Esimese öö Eestis magasin 14 tundi järjest ja rõõmutsesin, et olen suutnud ajavahele ära panna, aga nüüd olen viimased kolm ööd praktiliselt tervenisti üleval olnud ja kolme-nelja ajal oma USAsse jäänud sõpradega Facebookis juttu puhunud, nii et ilmselt see ajavahe mind ikka *natuke* mõjutab.

Vot nii. Ja selline mu suur seiklus oligi. Nüüd olen kodus ja siin on nii kummaline, ma olin juba nii harjunud ainuke eestlane olemisega, aga nüüd ma ei tunne ennast üldse nii erilisena :D Tegelikult on kodus hea ja ega ma niiväga seda Ameerika aega taga ei nutagi (veel). Inimesi küll, aga me hoiame kontakti ja näeme varsti nagunii. Pealegi, vaatamata nendele värvikatele kujudele, kellega ma teiselpool ookeani tutvusin, tõdesin ma juba ammu, et ega nad nende vastu, kes mind siin ootama jäid, nagunii ei saa.
Selle blogiga on mul nüüd selline plaan, et kavatsen asja ümber pöörata ja hoopis inglise keeles kirjutama hakata, et mu uutel rahvusvahelistel sõpradel oleks lihtsam mul silma peal hoida. Peamiselt kavatsen postitada strateegiliselt ilusaid pilte Eestist, et neid ikka siia meelitada. Ühtlasi kolin selle blogi ilmselt uuele aadressile, nii et kui te juhtumisi tahate ka inglise keeles lugeda või mu vanu postitusi üle kaeda või lihtsalt pilte vaadata, siis uus aadress, mis järjehoidjatesse lisada tuleks, on
tangerinegatorade.blogspot.com
Aga selle lõputult pika postituse otsa panen veel lõputult palju pilte jõulusest New Yorgist kah
 Talvine Central Park
 Times Square

 Raudteejaam ja Chrysler building
 Brooklyni sild







 ÜRO maja
 Eesti lipp kohe üldse ei tahtnud lehvida



 Jõulud Rockefelleri ees








 Tiffany poe aknakaunistus
 Rockefelleri otsast - neid pilte oli mustmiljon, aga ma üritasin ennast tagasi hoida








 Meie etenduse plakat
 Õhtusöök Little Italys
 Columbia ülikooli linnak

 Jälle ma eputan...

Hanukkah' puhul oli Empire State Building viimasel õhtul sinine

Vana-aasta õhtu blogimeem 2019

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole? See aasta oli uute asjade suhtes üsna erakordne. Peamiselt meenuvad viis asja: 1....