Trenni update

Pidasin vajalikuks vahemärkuse korras mainida, et vähemalt enda mõistes olen ma endiselt päris tubli trennitaja ja pärast jõulude ja muu tõttu tekkinud kahenädalast pausi suutnud kaks kuud järjest jälle igal nädalal neli korda trenni teha, nagu ma alguses endale plaaniks võtsin. Okei, eelmisel nädalal juhtus kolm korda, aga samas ma jõudsin ka alles kolmapäeva õhtuks Pärnusse ja neljapäeval tegime me pool spinningut ilma sadulata ja siis ma tegin reede õhtul ja laupäeva hommikul järjest bodypumpi ja siis ma lihtsalt ei suuuutnud pühapäeval ennast uuesti spinningusse vedada, vaid andsin lihastele veits puhkust, sest muidu oleksin seitse päeva järjest trenni teinud (st sellel nädalal veel kolm päeva järjest otsa).

Sellega seoses pidin ennast aga ka natuke tagasi tõmbama ja meenutama, mis põhjustel ma üldse seda trennivärki nii regulaarselt ajada püüan, sest alguses oli mul ikka tükk tegu, et saada üle oma süütundest seoses trenni "vahele jätmisega". Sest tegelikult ei ole ju eraldi eesmärk neli trenni nädalas, vaid see, et ma ennast vähemalt mingil arvestataval määral liigutaksin, sest muidu ma ei liigutaks ennast absoluutselt ja kui kõik kaugele ulatuvad põhjused, mis pidevalt istumisega kaasnevad välja jätta, siis seljavalud on ju üsna kiired tulema.

Trennitegemisega ongi peamine probleem see, et ma jagan ennast viimasel ajal jälle kolme linna vahel ja kuna nädalavahetustest jääb väheks, veedan ka nädala sees aega Pärnust eemal, kus mu võimalused trennitamiseks on piiratud. Võiks ju muidugi youtube'i lahti lüüa, aga c'mon. Ma olen seda üritanud ja lihtsalt ei suuda ennast motiveerida selleks enam. Nüüd näiteks lähen neljapäeval Tallinnasse, sealt esmaspäeval kell seitse hommikul Tartusse, sealt laupäeval Tallinnasse ja sealt lõpuks pühapäeval Pärnusse. Mul on muidugi naiivne lootus, et mul õnnestub järgmisel nädalal paar korda tyskis käia, aga samas olen ma mõnesid inimesi juba nii kaua üle lasknud, et jooksin pigem nendega tassikese kakaod. Eks näis.

Kui rääkida nüüd välistest markeritest, mis trennitegemisega kaasnevad, siis sellega on huvitav. Kaal, millest teadupärast ei tohiks suurt numbrit teha (hehe), püsib mul ikka üsna enesekindlalt vahemikus 59-62 kg. Vähemalt ma arvan, sest ma astun kaalule tavaliselt kord-kaks kuus pärast sauna neil haruldastel kordadel, kus mul on pärast trenni aega sauna minna ja ma pole midagi olulist maha unustanud, näiteks puhtad sokid. Ma nagu ei hakkagi selles osas seisukohta võtma, KMI (hehehe) järgi peaks see olema võrdlemisi normaalne ja kui see kaal tahab kõikuda, siis jumala eest. Viimane, mida ma tahan, on muutuda üheks neist, kes ennast enne ja pärast sööki kaaluvad, avastavad, et võtsid 300 g juurde ja nutavad siis looteasendis vannitoa põrandal ning vannuvad, et nad enam iialgi iialgi midagi peale vati ei söö.

Kaalust olulisemad pidid olema erinevad ümbermõõdud ja peegelpilt. Ma ei ole ka enda eriline mõõtja, sest esiteks ei tea kunagi, kus mu mõõdulint on, ja teiseks ma lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda. Küll aga meenus mulle, et kunagi sügisel kirjutasin olulisemad mõõdud oma märkmikusse üles, kui ma veel trenni väga ei teinud (kuigi tegelikult oli mul eelmine aasta üsna aktiivne) ja eile mõtlesin, et võrdleks siis ajaviiteks. See tulemus jahmatas mind küll natuke, sest pool aastat hiljem, pärast umbes nelja kuud päris regulaarset treenimist pole MITTE MIDAGI muutunud. Mitte millimeetritki peale selle, et rinnaümbermõõt on 2 cm kahanenud, aga keda SEE rõõmustama peaks. Kas see tähendab, et ma olen saavutanud maksimaalselt ideaalse vormi ja ei muutugi enam? See oleks päris ilus mõte isegi.

AGA. Mis puutub peegelpilti, siis ehkki ma olen endale juba pikemat aega igasuguseid lihaseid ette kujutanud ja K on ka väitnud, et vahe paistab välja küll, siis alles eelmisel neljapäeval tõdesin endale peeglis otsa vaadates, et ma reaalselt näen mingit arvestatavat muutust, seda eriti õlavarte puhul. Mul on lõpuks tekkinud midagi õlalihase sarnast ja selja lailihas hakkab ka välja joonistuma. Jalalihased on mul sexypantside all peidus, seega neid kommenteerida ei oska ja kõhulihaseid kaitsen ka kiivalt kena soojendava rasvakihikesega, aga mis sellest. Õlalihased on mu kõige lemmikumad lihased! Ja mul on need! Mis sest, et pisikesed. Wheee!

Eile oli ühtlasi ka see ajalooline päev, kui ma endale spordikella sain. Olen seda tegelikult juba sügisest peale tahtnud, aga ma ei suutnud kunagi otsustada, millist täpsemalt, also ma olin vaene ka. Mu kriteeriumid olid, et ta loeks randmelt pulssi (kuna mul on rinna all suur sünnimärk, siis pulsivööd ma kanda ei saaks), poleks väga suur ja oleks vähemal mingil määral veekindel. Kuna viimasel ajal on mul bodypumpis kükiloo ajal pidevalt halb hakanud ja mul on tunne, et mu pulss teeb mingeid imelikke trikke, siis kerkis see teema päevakorda ning just siis leidsin ma lõpuks ideaalse kella JA mulle tuli võimalus lisaraha teenida, täpsemalt just nii suur summa, kui mul kella ostmiseks puudu oli. Saatus!

Minu randmele maandus siis Polar A360, mis loeb randmelt pulssi, on täiesti veekindel, jälgib mu päevast aktiivsust, ütleb, kui palju ma istun, laman, seisan, kõnnin jne ja kui palju mul päevasest aktiivsuse tasemest puudu on. Lisaks jälgib see ka, kui palju ja kui rahulikult ma magan ja loeb, mitu kalorit ma põletan. Praegu olen küll sellega väga rahul.

Eile näiteks täitsin oma päevasest aktiivsuse tasemest lausa 180% ja nägin ära ka selle, kuidas bodypumpis just kükiloo ajal päris korralikult punases tsoonis püsis. Vähemalt ma tean, et ei kujuta seda endale ette, aga ma veel ei tea, kuidas olukorda parandada.

Aa, fun fact ka: kell peaks idee poolest lugema ka samme, aga ta teeb seda võrdlemisi kummalisel viisil. See tähendab, et mu tehtud samme ta alati sammudeks ei loe, aga samas kui ma koon, arvutab ta usinalt kõik kootud read sammudeks ümber.