Nimelt tegi maailma parim Keiu mulle harukordselt fantastilise jõulukingituse ja teatas, et röövib mu ühel nädalavahetusel ja viib spaasse. Destination oli unknown. Kuna meil oli mõlemal suhteliselt raske leida vaba nädalavahetust, siis sai see plaan teoks alles nüüd, pea kaks kuud pärast jõule. Ma olin küll varasemalt juba veendunud, et see aeg ei jõua iialgi iialgi iialgi kohale, aga tegelikult oli väga hea, et see ooteaeg võrdlemisi pikaks venis. Näib, et maksimaalse lõõgastuse pandiks on eelnev maksimaalne stressitase. Ja kuna stressitaseme tingimus oli mul eelmiseks nädalaks rohkem kui kuhjaga täidetud, siis oli see spaa nüüd lausa hingeõnnistus. Laupäeval laadisime siis iseenda ja Rosina autosse (#rosinagareisile) ja hakkasime mulle teadmata suunas sõitma. Kuigi ma üldiselt pean ennast võrdlemisi nutikaks, siis seekord hammustasin ma selle sihtkohapähkli läbi alles umbes 20 minutit enne kohalejõudmist.
Koht, mis meid tervitas, oli Viimsi spaa, kus meie pakett sisaldas kahte ööd hotellitoas, hommikusööke, piiramatut spaakülastust, kolme hoolitsust ja ühte trenni. Kohe laupäeval alustasime lõõgastumist massaažidega. Meile mõlemale juhtusid meessoost massöörid ja see oli ka meile mõlemale esimene kord lasta võõrastel meestel ennast mudida. Muidu vist polegi väga vahet, aga minu massöör oli minu maitse jaoks küll vähe liiga jõuline - kui ta mu säärelihasele surus ja ma valust vingerdama hakkasin, pomises ta ainult omaette "ei ole valus, ei ole" ja vajutas edasi. Also, ta katsus mu jalataldu (mida ma lihtsalt jälestan), kuigi ma spets palusin, et ta seda ei teeks. Aga sellele vaatamata oli asi väga mõnus, mitu päeva on möödas ja ma olen endiselt suht pingevaba noor.
Spaapool oli suhteliselt ülerahvastatud ja seal oli väga palju kiljuvaid lapsi (ses suhtes tundus see uks, mis 18+ spaasse viis, väga ahvatlevana), aga põhiliseks probleemiks oli see, et sisetemperatuur oli päris jahe. Aga noh, saunad ja mullivannid olid kõik väga ausad.
Pühapäeval tegime Rosinaga pikema jalutuskäigu mere äärde, käisime veel spaas ja siis oli aeg teiseks hoolitsuseks, mis minu puhul oli "talvine näohoolitsus". Ausalt, ma hoopis teist nägu nüüd. Jällegi väga mõnus! Õhtul käisime veel bodybalance'i trennis. Selleks ajaks oli kell kuus ja me elasime pm hommikusöögi aurude peal, seega minu puhul vähemalt jäi kütusest puudu, aga see pole trenni süü. Trenn oli mõnus ja treener imearmas!
Esmaspäeva hommikul olid meil veel viimased hoolitsused, Keiul tehti midagi kätega ja mina pidin minema "pärlivanni", mis oli ausalt öeldes küll väga kummaline kogemus. See ruum oli selline, nagu ma kujutan ette, olid nõukaaegsetes sanatooriumides, kus mõlemal pool olid kaubanduskeskuste WC-sid meenutavad kabiinid, nii paarkümmend tükki. Igas kabiinis oli mullivann, läksid sisse, töötaja viskas vanni topsikuga mingit pulbrit ja siis mulistasid seal oma 15 minutit. Mulle muidu väga meeldib vannis käia, aga see situatsioon tundus täielikuks lõõgastumiseks küll natuke veider.
Natuke pilte ka!
Keiu mad Photoshop skills. Ma panin torukübara pähe ja tahtsime teha traditsioonilist spaasolemise peegliselfiet, kui järsku lendas sisse mingi suur kollane lind! Ja siis läks kõik hästi värviliseks.
Pühapäeval käisime hotellist väljas ka.
No comments:
Post a Comment