Niisamuti kui ma olen skeptiline raamatute suhtes, mis on kirjutatud minu eluajal, suhtun ka natuke ettevaatlikult raamatutesse, mida mulle soovitatakse (ja ka sellesse, kui mul palutakse kellelegi mõnda raamatut soovitada). Esiteks sellepärast, et raamatumaitse on ju sama isiklik kui muusikamaitse ja selleks, et soovitada kellelegi midagi, mis võiks talle meeldida, peab seda inimest ikka väga hästi tundma. Samas soovitatakse ju harilikult ikka raamatuid, mis endale meeldivad, ja siis on kuidagi eriti kehv, kui ma loen midagi, mis tähendab kellelegi teisele piisavalt palju, et seda mulle soovitada, ja siis mulle ei meeldigi see. Niisiis pean ausalt üles tunnistama, et väga paljusid raamatuid, mida mulle soovitatud on, ma lugenud pole. Sellesama hirmu pärast, et äkki mulle ei meeldi. Võib kõlada jaburalt, aga nii on. Eks see oleneb muidugi ka sellest, kui intiimne suhe soovitajal raamatutega on. Minul on näiteks raamatuid, mida võin vabalt soovitada ja mul suva, kas see läheb lugejale peale või mitte, aga oma kõige-kõige lemmikumaid jagaksin ainult väga kitsa ringiga, sest see murraks mu südame, kui teised neist mitte midagi ei leiaks.
Aga raamatu juurde. Seda soovitas mulle K ja kuna see on ka ühtlasi raamat, mida olen ise ammu tahtnud lugeda, siis see sobis eriti hästi. Alguses ehmatasin küll ära, kui nägin, et selles on 850 lk ja mõtlesin juba, et loen seda suveni, aga tegelikult sain selle natuke enama kui kahe nädalaga läbi. See on ühtlasi üks väheseid raamatuid, mida olen suutnud lugeda bussis ilma, et mul süda pahaks läheks (kui see peaks kuidagi raamatule väärtust lisama).
Ma ei hakka mingit süvaanalüüsi tegema, aga ütlen, et mulle väga meeldis! Ilmselgelt on see totaalselt teistsugune raamat kui "Patriarhi sügis" ja seda näitab ka lugemiskiiruste erinevus (250 lk kolme kuuga vs 850 lk kahe nädalaga), aga hoopis teisel viisil samaväärselt nauditav. Mulle meeldib Briti huumor (muuhulgas kirjutas Douglas Adams ka sketše Monty Pythonile), mulle meeldivad jaburad naljad ja vahelduseks raamatud, mis on lihtsasti loetavad ja ligipääsetavad. Kohati oli mul tunne, et loen kirjeldust omaenese unenägudest, sest süžee kulges umbes sama "loogiliselt". Seega ilmselt ei meeldiks raamat neile, kes on oma lugemiseelistuste suhtes ülikonservatiivsed ja tahavad puhtaid, lineaarseid süžeeliine selge algus- kulminatsiooni- ja lõpp-punktiga. Mina jäin aga küll väga rahule
No comments:
Post a Comment