Avastasin just enda juures midagi: ma ei oska enam ÜLDSE pugeda inimestele, kes mulle närvidele käivad, isegi kui seda väga vaja on. Mitte, et halva mängu juures hea näo tegemine oleks iial mu oskuste top kümnesse kuulunud, aga vähemalt (mulle näib) oskasin ma varem oma passiiv-agressiivsust piisavalt peenelt väljendada, et see ei karjunud kohe näkku.

Nüüdsama pidin ühele hüsteerilisele lätlasele saatma vabandava kirja asja eest, mis oli ilmselgelt tema süü (teate küll, täitsa tavaline osa tõlkija tööst) ja ma tõepoolest siiralt üritasin, sest muidu ta oleks jäänudki oma tigedaid kirju saatma ja ehkki suhtlemine umbkeelsete vihaste lätlastega, kes ei tea ise ka, mida nad tahavad, on nagu mu LEMMIK asi üldse, siis natuke napib aega selleks täna. Nagu reaalselt pingutasin ja kui ma kirja üle lugesin, oli see nagu sõnaraamatunäide "non-apologist", a'la "mul on ÕUDSELT kahju, et sa nii loll oled, tõepoolest, PALUN VABANDUST, et sa ennast väljendada ei suuda". Ja siis ma kirjutasin seda kirja kaks korda tulutult ümber, kuni alles jäi põhimõtteliselt ainult "sorry". Ja isegi SEE mõjus irooniliselt!

PS! Berliini postitus tuleb ka... varsti. Kohe, kui ma piltidega lõpetan, mis ilmselt juhtub natuke pärast seda, kui ma sääraste luksuste nagu söömise ja WC kasutamise jaoks aega leian. Praegu jagub aega ainult arvutiekraanile roppuste karjumisele. Rutiini vältimise huvides olen aga hakanud erinevaid keeli kasutama, nii et kui keegi tahab mulle võõrkeelseid vandesõnu õpetada, siis andke tuld. Praegu on mul valikus eesti, inglise, saksa, vene ja (Brasiilia) portugali keel.
PS2! Laupäeval Tallinnas, falafeli burks. Sina ja mina. Sa tead, kes sa oled. Helista mulle

It's going down, I'm yelling timbeeeer

Aga lõppu üks megaromantiline pilt, mille K tegi. Sest pildid pidid asja põnevamaks tegema, ma olen kuulnud.