Mehis Heinsaar "Rändaja õnn"
Henrik Ibsen "Nukumaja
Siit on nüüd üks 2in1 raamatupostitus, kuna pidevalt tuleb muid põnevaid asju peale, millest kirjutada, ja siis ma ei jõuaks oma lugemise väljakutseni mitte iial ja mulle tunduks aasta lõpus jälle, et ma pole üldse lugenud, mis on häbitu vale, sest peale nende kahe olen ma ainuüksi viimase kuu jooksul veel lisaks kolm raamatut läbi lugenud ja neljas on praegu pooleli.
Esimese valiku puhul (raamat, mida raamatukogu töötaja mulle soovitas) ma tegin natuke sohki, sest tegelikult soovitas mulle seda üks teine raamatukogu külastaja, kes raamatu pealkirja lahkelt seinale oli kirjutanud. Meil Pärnus on nimelt selline armas tahvel, millel saab kaasbibliofiilidele midagi lugemiseks soovitada, mis on hea, sest ma ei julgeks vist never nende töötajate käest midagi küsida, mulle tundub alati, et ma segan neid, kui seal käin (samas kui Tartus ma teaks kohe, kelle poole pöörduda).
Aga jah, raamatust. Esiteks oli juba tagumine aeg, et ka lõpuks mõni Eesti kirjanduse teos mu nimekirja jõuab, eriti kuna mul on kuskil riiulis paber, mis kinnitab, et mul on Eesti kirjanduse alal bakalaureusekraad. Ma ei oska raamatu enda kohta väga midagi öelda, sest lõpetasin selle lugemise juba pea kuu aega tagasi, seega on mul muist asju, mida kirja panna tahtsin, juba ununenud, aga emotsioon on meeles ja see oli positiivne (also meenus mulle poole lugemise pealt, et ma olen seda juba vähemalt osaliselt varem lugenud, aga see ei tähenda otseselt, et raamat ei ole märkimisväärne, pigem ei suuda mu vana pea enam informatsiooni kinni hoida). Ma soovitaks seda küll, oli nutikas ja humoorikas, diip ja üsna geniaalse sõnaseadmisoskusega kokku komplekteeritud. Neile, kelle neitsilikud silmad sõna "kürb" ei kannata, tuleks küll hoiatus väljastada, sest seda sõna kohtab seal rohkem kui korra.
Kui nüüd ausaks ülestunnistamiseks läks, siis ka Ibseni "Nukumaja" valik ei olnud päriselt sohist prii, aga ülesanne leida raamat, mida ma pidanuksin koolis lugema, aga ei lugenud (ma eeldan, et siin käib jutt kohustuslikust kirjandusest), on suhteliselt võimatu missioon, sest sellist raamatut lihtsalt EI OLE olemas. Olen seda vist ka korra varem maininud, aga ma olen lausa haiglaselt kohusetundlik, kui asi selliseid asju puudutab. Kui raamat on kohustuslik, siis ma loen selle läbi, isegi kui ma pean ennast iga 10 lk lugemiseks kommiga motiveerima, nagu "Väikse Illimari" puhul (ilmselt näide ühest raamatust, mida ma liiga noores eas lugesin). Seega lõin lihtsalt Google'isse "12. klassi kohustusliku kirjanduse loetelu" ja leidsin mingi kooli nimekirja ning "Nukumaja" oli ainus, mis mul sealt lugemata oli.
Aga milline õnn, et ma selle (taas)avastasin. Kes siis "Nukumajast" kuulnud ei oleks, eks. See peaks küll iga feministi must-read nimekirja kuuluma (isegi kui tema jalad ei ole karvased). Kuigi terve näidendi esimese poole ma mõtlesin küll, et miks ometi, sest see ajas mind lihtsalt iiveldama. Also, ma ei saanud, ma EI SAANUD jätta mõtlemata, et holy sugar, kui ma oleks C-ga abiellunud, siis see oleks totaalselt mu elu olnud. Et ta oleks kohelnud mind nagu mingid väikest abitut olendit, kes ei ole intellektuaalselt nagu päris inimesega samal pulgal, aga saab enam-vähem enese toitmise ja riietamisega hakkama ja ma oleks hoidnud seda juhmi lambukese fassaadi, sest kes ikka suhtes jamasid tahab, samal ajal taustal hambaid krigistades, ja siis ma oleks lõpuks murdunud ja minema läinud ja jätnud tema oma pisaratega mu siidikleiti niisutama.
Ok, see oli lihtsalt vahepala. Kas mulle meeldis see näidend? JAH! Kas ma soovitaksin seda, isegi kui sa ennast juhtumisi feministina ei identifitseeri? JAH, välja arvatud juhul, kui sa oled anti-feminist, kes leiab, et naised LIIGITUVADKI alamate olevuste hulka, kuna sellisel juhul võib see lõpp sind küll šokeerida, also, palun mine mu blogist ära ja ära tagasi tule, sest ma arvan, et sa oled kohutav inimene ja peaksid teraapiasse minema.
Vot nii! Lugemise väljakutse on mõneks ajaks ootel, kuna raamatu ühe päevaga läbi lugemiseks on mul vaja päeva, mille jooksul raamatut läbi lugeda, ning sellel aastal kirjutatud raamatut ma ei julge veel välja valida, kuna on lootust, et ilmub midagi suurepärast ja ma ei taha ennatlikke otsuseid teha. Grishamilt pidi millalgi sügisel uus romaan tulema, ilmselt jään seda ootama. Ja raamat, mis mind hirmutab... noh, see on pigem süngete sügisõhtute teema.
No comments:
Post a Comment