Üles-alla

Ma olen selle postitusega nüüd kõigest nädalakese hiljaks jäänud, aga pole hullu, ongi rohkem häid asju, mida ühte patta lükkida. Reaalselt on see nädal olnud täis nii palju positiivseid elamusi, kasulikke kohtumisi ja (loodetavasti) lausa elumuutvaid otsuseid. Kõigest on veel vara otse rääkida, sest noh, ärasõnumised ja värgid, aga ääri-veeri peaks ikka, sest sellest kõigest tuleb märk maha jätta.

Kõigepealt ma uhkustaks veidi meie eelmise laupäevaga, mille jooksul me tegime Keiu, Matsi ja kahe Karliga umbes terve kuu jagu lõbusaid asju.

Alustasime kardisõiduga, mis oli minu jaoks (võrdlemisi hirmutav) esmakordne elamus. Põhimõtteliselt kimasid teised ringi nagu huligaanid, mina eristasin neid ainult selle järgi, et Keiul oli punane sall ja poistel polnud, aga põhimõtteliselt kihutasid nad minust lakkamatult mööda (umbes nagu siis kui ma jooksmas käin ja kõik teod minust mööda roomavad. Sest ma olen aeglane) ja ehkki mul oli kerge surmahirm, siis lõbus oli ka ja hea meelega prooviks seda kunagi veel.

Siiiiiiis käisime Pärnu Escape Roomis, mis oli KGB-teemaline ja päris põnev. Võrdlemisi lihtsake, aga samas tegevust jagus, vahepeal oli natuke hirmus ka ja saime oma kollektiivset aju omajagu ragistada. Kuigi mul on siiani silme ees pilt vaesest väiksest Karlist hirmutarduvuses nurgas seismas, kui tuled vahepeal kustu ja siis uuesti põlema pandi. Jääb loota, et ta ei saanud elukestvat traumat. Muide, eile käisime veel ühes escape roomis. Me oleme nüüd kokku neljas käinud ja siiani on meie põgenemisprotsent 100. Not bad!

Siis me käisime söömas, mis oli päris halb, nii et ma sellel pikemalt ei peatu, aga siis jõudsime veel K-ga Grillfestilt läbi käia, suitsukala veidikese õllega alla loputada ja uuesti Keiu ja Matsiga kohtuda, et see põhjalik day of fun kinos lõpetada.

Pühapäeval sõitsime Tartusse, kus ma olen reaalselt iga päev kellegagi kokku saanud või midagi muud asjalikku teinud (kaks korda jõudsin isegi jooksma ja jäin mõlemad korrad jalule!).

Üksvahe  vaatasin kadedusega, kuidas Keiu asjalikult ühelt koosolekult teisele lippas nagu mingi täiskasvanu ja kurvastasin, et keegi ei taha kunagi minuga koos olla (vähemalt mitte nii nagu täiskasvanud. Okei, see kõlas valesti. Nevermind), aga sellel nädalal ma paneks lausa kaks kohtumist koosolekute alla, kuigi need olid mõlemad keskmisest oluliselt suuremal määral motiveerivad ja inspireerivad, samas kui koosolekud peaksid oma olemuselt surmigavad olema, a mis siis.

Kõigepealt lõime Kauriga ühes asjas käed:

(Muide, tõelised ässad löövadki vasakuid käsi, kui asi tõsine on)

Ja siis täna hommikul lõime ühe kunstnikuga ühes teises asjas käed (aga ma ei teinud pilti, sest äkki oleks imelik olnud).

Ma nendest ühest ja teisest asjast kirjutan kindlasti põhjalikumalt ka, kui kõik kindlamalt käiku läheb, aga ma saan nüüd väga asjalikult öelda "minu äripartner" ja "minu illustraator", mis on ikka päris täiskasvanulik, olgem ausad. Also, see toob mulle tulevikus ilmselt veel nii mõnegi koosoleku (ärilõuna st). Jee! Ühtlasi on mul nüüd 10 päeva puhkust, mis on väga palavalt teretulnud.

Aga järgmise nädala jooksul on mu marsruut isegi minu jaoks natuke pöörane: pühapäev Tartu-Pärnu, esmaspäev Pärnu-Tallinn, teisipäev Tallinn-Pärnu, kolmapäev Pärnu-Riia, neljapäev Riia-London, pühapäev London-Riia, Riia-Tartu, esmaspäev Tartu-Pärnu. Tuleb põnev!