Wednesday, January 2, 2019

2018. aasta piltides

Kui ma hakkasin eelmise postituse juurde pilte valima, siis selgus, et neid on lihtsalt liiga palju, seega ma usun, et see igas mõttes erakordne aasta väärib eraldi pildipostitust. Niisiis, (mõned) minu eelmise aasta lemmikud!

 See oli kahtlemata üks külmemaid talvesid üle pika aja. 
Vähemalt ma ei mäleta, millal ma viimati Pärnut nii jääs nägin...

Üks eelmise aasta töövõite oli kahtlemata selle fotosessiooni broneerimine. 
Uskumatu, kui mitu kuud võib kuluda pelgalt aja kokku leppimisele!

Käisime esimest korda kassi sünnipäeval ja hüpnotiseerisime ta oma uskumatult elutruude kõrvadega ära

Kevad jõudis õite vara kätte 

Ja suvi ka 

 Mu elu traagika, et see host noxiks ostus. Vähe ei tahaks sinna igal aastal tagasi minna!

Pidime sellel aastal K-ga rääkima jõuluvanale ühe ilusa suvemälestuse ja miskipärast meenus meile mõlemale esimese asjana see päev, kui oli esimene tõeliselt soe ilm Horvaatias ja me ümber poolsaare jalutasime

Laserdiskod promenaadil

Ja viimane päikeseloojang 

Ühest korterist välja kolimine 

Ja teise sisse kolimine 

Ja jaanipäev Treimanis 

Tõeline suvi algas siis, kui sa soolakringel täis puhutud

Need inimtühjad rannapäevad

 Ma arvan, et ma isiklikult sõin sellel suvel küll vähemalt kolm sellist restitäit suitsukala ära

Need varahommikused jooksud/ujumised kuumalaine ajal... 

Ja lambapeoks valmistumine

Ja lambapeo tähistamine



See oli tegelikult üks üsna suvaline spontaanne kontsert. Ma isegi ei mäleta, kes laulis ja millest, aga õhtu ise oli kuidagi nii täiuslik. Nii soe, nii päikseline ja nii kuldne 

Neid pilte vaadates ma mõistsin, KUI palju loomakostüüme ma endale selle suve jooksul selga ajasin

Nii palju kostüüme!

Muinastulede öö veealuse valgustusega

Ja Ruti sünd

Harry Potteri reis

Ja teismelise minu unistuste täitumine

Isegi sügis oli harukordselt täiuslik

Ja kui vihma sadas, oli nii hubane, et hakka või nutma

Kui me jäime esimest korda kahekesi selles korteris, mis on nüüd meie kodu

Ja mu superäge sünnipäev

Lõputu kolimine (jah, see olen mina seal kastis)

Ja esimene hommikusöök omas kodus

Meie maailma kõige nunnum kuuseke

Ja jõulud 

Johniga kohtumine

Aastalõpu sushi

Ja kokteilid

Ja ilutulestik elutoa akna taga

Tuesday, January 1, 2019

Vana-aasta õhtu blogimeem 2018

1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?

Mulle tundub, et rohkem kui kunagi varem tegelesin ma sellel aastal väga aktiivselt oma unistuste täitumisega. Varem ei olnud ma seitse nädalat Horvaatias elanud. Aastal 2018 käisin esimest korda (une)terapeudi juures. Esimest korda jõudsid minu kirjutatud lastejutud inimesteni. Ja ühe aasta jooksul kaks korda tervet korterit tühjaks kolinud ma ka varem ei olnud.


2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?

Kui ma nüüd sellele mõtlema hakkan, siis mu uusaastalubadus oli vist, et ma viin lõpuks oma hambaehituse lõpule ja seda ma ka tegin! Vist andsin ka lubaduse üritada Haapsalu salli kududa ja noh... ma üritasin :D aga mulle tundub, et see tuleb uuesti ette võtta.

Teresaga just ükspäev rääkisime sellest, et nii keeruline on anda lubadusi uueks aastaks, kui sa juba ei suitseta, ei joo liiga palju, toitud üsna tervislikult ja teed regulaarselt trenni. Aga mulle meeldis Teresa lubadus rohkem mediteerida, nii et ma arvan, et ma näppan talt selle. Ühtlasi luban uued Ruti lood välja lasta (üleeile sai viimane kirja!) ja mulle tundub, et on aeg ka investeerimismaailmaga vähemalt tutvust teha. Näis, kuidas sellega läheb muidugi, võib juhtuda, et ma järgmiseks aastaks veel miljokas pole.


3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?

Sellel aastal sai K esimest korda onuks ja mina sain teist korda tädiks ja ühtlasi sündis meie laiendatud perre veel üks poiss ja üks K sõber sai ka lapse, nii et ma olen põmst terve aasta kaisuloomi heegeldanud.


4. Kas keegi su lähedastest suri?

Õnneks mitte.


5. Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?

Kui ma nüüd sügavalt südamesse vaatan, siis ma vist tõesti olen oma eluga praegu nii rahul, et ei tunne mitte millestki puudust. Kui, siis ainult kassist.


6. Milliseid riike sa külastasid?

Lihavõtetel käisime Teresaga Firenzes, natuke Toskaanas ja Milanos. Siis oli muidugi mu pisike seitsmenädalane Horvaatia reisike ja sügisel käisime veel Londonis maailma kõige vingemalt Harry Potteri reisil.

Ja kuigi ma pärast Horvaatiat tundsin hetkeks hinges rahu ja rääkisin, kus nüüd algab minu elus uus ajajärk, kus ma tahan kogu oma raha kulutada hoopis padjapüüridele ja lillepottidele, siis nüüd ma tunnen küll, et mu tallad sügelevad rohkem kui eales varem ja ma tahaks minna veeeel rohkem ja veeeeel kaugemale. Ma loodan väga, et 2019. aastast tuleb põnev reisiaasta.


7. Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?

(Okei, ma pidin tegelikult kalendrist spikerdama, sest ma kuupäevi täpselt ei mäletanud, aga) 6. aprill, kui me Horvaatiasse jõudsime, 4. august, kui kõik mu armsad sõpsid kokku tulid, et Ruti sündi tähistada, 8. september, kui Rutt päriselt laivi läks ja loomulikult 10. november, kui me korterivõtmed saime. Ja tegelt ka 21. veebruar, kui ma endomentrioosi diagnoosi sain, sest see muutis nii mõndagi.


8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus?

Ma olen enda üle väga uhke, et ma lõpuks päriselt oma uneprobleemidega tegelema hakkasin. Ja omg, et ma reaalselt selle hamba asja ära lõpetasin. Aga kõige suurem saavutus on vist ikkagi Rutt (kuigi see ei ole ainult mu isiklik saavutus).


9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Ma ei saa seda otseselt läbikukkumiseks lugeda, aga tagasivaadates ma soovin, et oleksin oma vaimse tervise eest rohkem hoolt kandnud ja võib-olla juba varem abi otsinud.


10. Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?

Mingeid uusi haigestumisi või vigastusi ei olnud, küll aga sain kaks olulist diagnoosi, mis aitavad mul ehk paremini edasi minna. Esiteks sain teada, et mu kõhuvalude põhjuseks on endomentrioos ja teiseks, et ma pole mitte lihtsalt halva unega, vaid mul on unepaanika.


11. Mis oli parim asi, mille ostsid?

Oi! See peab olema meie Pojake, meie robottolmuimeja, kes mulle nii suurt rõõmu valmistab.


12. Kelle teod väärisid tunnustust?

Kristel jooksis sellel aastal maratoni, eksole. Aga no ma paneks ikka medali kaela ka Susannale, kes haigena lapse ise ära sünnitas. Kangelased!


13. Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?

Kõigi nende, kelle pärast ma enam ühtegi ajalehte ei loe.


14. Millele kulus enamik su rahast?

Esimest korda üle miljoni aasta ma saan öelda, et põhiline kuluallikas ei olnudki reisid (kuigi olgem ausad, sinna läks ikka ka), vaid korter!


15. Mis sind väga väga väga elevile ajas?

Oh jeez, keegi oleks võinud mu vererõhku mõõta, kui notari juures kõik allkirjad alla said ja me reaalselt oma uude koju esimest korda üksi jäime.


16. Milline laul jääb sulle alati 2018. aastat meenutama?

Kusjuures ma arvan, et see on isa Jaani Vilsandi laul, sest ma laulsin seda omaette pea iga päev, kui suvel "oma väikse kodulahe" ääres jalutasin.


17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:

i. õnnelikum või kurvem? Ma olen nii õnnelik, et peaaegu õudne hakkab.

ii. kõhnem või paksem? Hehe, üks mu 2018. aasta projekte oli ennast lõpuks üle alakaalu piiri normaalkaalu saada ja kuigi ma katsetasin jõutrenni ja toitumiskava ja mida kõike veel, siis lõpuks aitas ikkagi see, et ma terve suve trenni ei teinud ja õhtusöögiks ainult jäätist sõin. Tulemus on nüüd see, et jõulude järgse seisuga olen ma hetkel oma elu maksimumkaalus, aga ma ausalt ei TUNNE ennast paksemana, kõik riided on seljas samamoodi ja noh... tavakas

iii. rikkam või vaesem? Võrreldes eelmise aasta lõpuga vist vaesem, sest eelmise aasta lõpus ma olin vabsjee rikas.


18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Tuleb tõdeda, et raamatuid ma lugesin sellel aastal jälle häbiväärselt vähe. Aga midagi peab vist alati järele andma.


19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Ma pole päris kindel, kust ma oma aasta lõpus leitud hingerahu sain, aga oh, kuidas ma soovin, et mul oleks see olnud juba suvel! Ja ma oleksin võinud varem õppida seda, kuidas ennast teistest ettepoole tõsta.


20. Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?

Täiesti haruldane aasta, sest ma ei armunud mitte ühessegi väljamõeldud tegelasse. Küll aga peab tunnistama, et ma Horvaatias armusin veits K-sse ära...


21. Mis oli su lemmik sari?

Crazy ex girlfriend!!! Ma ei suuda selle jaoks piisavalt kiidusõnu leida.


22. Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?

Ma käisin aasta alguses esimest korda ringtreeningus ja siis ma seda treenerit küll vihkasin, aga mulle tundub, et seal võis olla pigem tegu väikese tunnete ülekandmisega...


23. Mis oli parim raamat, mida lugesid?

Ma REAALSELT ei mäleta, mida ma sellel aastal lugesin :( :( :( nii piinlik!


24. Mida sa tahtsid ja said?

Üks asi trumpab vist kõik muud üle. Ma tahtsin Pärnusse kolida. Nii väga. Teate, kus ma nüüd elan???


25. Mis oli sellel aastal su lemmik film?

Oh, ma isegi ei suuda valida, kas "Christmas prince" või "Princess switch", sest need olid nii võrratult halvad mõlemad, et see oli lausa fantastiline!


26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?

Ka tänavu täitus mul 17. eluaasta ja selle puhul toimus mul Tartus Harry Potteri teemaline sünnipäev, kus me vehkisime võlukeppidega, jõime nõiakatlast mitmemahlamöginat ja vaatasime Harry Potteri viiendat osa.


27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

No "oluliselt" paremaks poleks küll miski saanud seda aastat teha. Nii hea aasta oli.


28. Mis sind mõistuse juures hoidis?

100% Kene.


29. Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?

Lilly Singh


30. Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?

Mu ellu ei tulnud vist sellel aastal uusi inimesi.


31. Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2018. aastal said?

Mõnikord vist tõesti on kannatlikkus voorus.


33. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad:

Funny one thing led to another,
You came along, filled my days with color
And its been an everlasting summer
Since we found each other

Saturday, December 29, 2018

Meie jõulud

Selle aasta jõulud olid nii mitmeski mõttes erilised. Esiteks muidugi sellepärast, et need olid meie esimesed jõulud oma kodus. Teiseks, kuna võõrustasime enda juures lausa kolme jõulupidu. Ühtlasi olid need minu jaoks üle mitme-mitme aasta taas jõulud, mille ma Pärnus veetsin.

Patt oleks varjata, et ma olen üsna suur jõuluentusiast. Ma ootan igal aastal suure elevusega seda aega, kui saab mandariine ja piparkooke näost sisse ajada. Jõululaulud ei tüüta mind vist küll eales ära ja ma ei suuda isegi kirjeldada, kui suurt rõõmu mulle jõulutuled valmistavad. Isegi, kui need süüdatakse juba novembri keskpaigas... Sellel aastal tõime juba detsembri alguses kuuse tuppa ja ta teeb mind jätkuvalt lihtsalt nii õnnelikuks! Isegi see mind ei morjenda, et me nüüd tõenäoliselt juunini igalt poolt okkaid korjame. Nagu pls, ma olen terve elu rannas elanud, minu jaoks on ka täiesti normaalne nähtus, et pool aastat pärast suve igalt poolt endiselt liiva välja ilmub. Ma ei jätaks ju selle hirmus mere äärde minemata!

Igatahes algas ametlik jõulude tähistamine reedel, kui kõik mu kõige nunnumad sõbrad lähedalt ja kaugelt meie juurde piparkooke küpsetama tulid. Kodu oli täis kuuselõhna ja piparkoogilõhna ja beebisid ja koeri ja oli täpselt selline jõulutunne nagu oleks mingis filmis. Ja õhtu lõppes muidugi Harry Potteriga.

 Piparkoogisemud

Eurod, vuntsid, pingviinid ja lambad

Laupäeval sõitsime Tallinnasse, et ikka sealsed sugulased ka jõulude puhul üle vaadata (etteruttavalt osutus see maailma parimaks plaaniks maailmas, sest kui ma oleksin pidanud PÄRAST jõule kuhugi sõitma, siis ma oleks vist küll täitsa siruli).

Jõulud Tallinnas


Saime ka mahti Euroopa parimalt jõuluturult läbi astuda




Jõululaupäeval olime minu perega, mis tähendas küll viit tundi köögis, aga lõpuks saime kõik koos laua ümber istuda ja jõulujuttu puhuda. Isegi päris jõuluvana käis meil, kes meie ennast meie päris kamina ees soojendas ja kinke jagas.


Lumine jõululaupäeva hommik






Esmaspäeval oli meil päris jõuluvana...

Ja siis saabus teisipäevane grand finale, kui meie juurde tuli K perekond, nii et seltskond oli kokku tagasihoidlikud 20 inimest. See päev õpetas mulle nii mõndagi, peamiselt, et ma ei ole väga altruistlik inimene ja ühtlasi, et ma pole väga hea perenaine. Sest kuigi ma teaaaan, et aastasadu on perenaised rõõmsalt ringi lipanud, kaks last kukil ja kaks süles ja tapnud ise sea ja toitnud ära 30 külalist ja siis pärast peeruvalgel jäätunud jões kõik nõud puhtaks rookinud ja siis ise vasta hommikut õndsalt voodisse vajunud, tundes rõõmu sellest, et külalised kõik söönuks said, siis mina vist vajan ikkagi ka minimaalselt seda, et ma saaks vähemalt pärast kuuetunnist vaaritamist rahulikult maha istuda ja külalistega aega veeta, mitte pärast kahte kartulit ja lihatükki kohe püsti hüpata, sest siis tuleb hakata koristama ja jumal teab mida tegema...

...ja teisipäeval päris päkapikk!


Üldiselt on mul väga hea meel, et kõik meie juurde tulid ja ma usun, et me saaksime sellest korraldada ülimõnusa traditsiooni, aga sellisel kujul küll mitte. Kui toidu saaks juba outsource'ida siis oleks päris hästi. Ühtlasi võtaksin siinkohal hetke, et kirjutada ühe oodi meie nõudepesumasinale ja robottolmuimejale (Pojakesele):

Oo, nõudepesumasin ja Pojake!
Mida me küll ilma teieta teeks?
Ei, päriselt, mida me teeks?!
Jõule me küll ei teeks.
Ei, jõule me küll ei teeks.

Kolmapäeval söötsime veel viieteistkümnel ööseks jäänud külalisel kõhud täis ja oleme pärast seda peamiselt tšillinud, aga mina olen endiselt  kõigest nii läbi, et ainult magaks.

Wednesday, December 5, 2018

Kolimiskroonikad - video

Nonii, nüüdseks oleme oma uues kodus elanud poolteist nädalat ja lõpuks sain mahti kokku lükata need neli väikest videot, mida ma meie kolimise erinevatest etappidest filmisime. On ulmeline, kui palju aega enda sisse seadmine võib võtta, eriti kui töö ja külalised võtavad oma osa ja ERITI, kui iga jumala päev Decoras käia (tegelikult valetan, meil on praegu võõrutusravil käimas ja me pole tegelikult juba kaks päeva Decoras käinud) ja kullereid vastu võtta (okei, suure osa kulleritest pidi vastu võtma meie alumine naaber, kuna meie fono helises tema poes, aga õnneks K jõudis temaga enne sõbraks saada ja me saime ikka oma asjad kätte).

Esimese hommikusöögi vaade

Vahepeal on meie täiesti tühjast korterist saanud... endiselt üsna tühi korter. Kui Tartust ära kolides tundus, et meie asjadel lihtsalt ei tule lõppu ja me oleme endale hullumeelselt palju kraami kokku ajanud, siis siin korteris hajusid need kõik kuidagi väga kenasti ära. Okei, me lükkasime kõik üleliigsed asjad lihtsalt teise magamistuppa ja panime ukse kinni. Õnneks liiga kaua me oma asjatus korteris kaja kuulata ei saa, sest noh, kullerid.


Tellitud mööblist on praeguseks kohal kiiktool, suur põrandalamp, esikukapp, mõned toolid ja tegelikult ka voodi, mis oma kuues kastis kokkupanekut ootab. Ja loomulikult ka pesumasin, mille trepist üles saamiseks pidime abivägesid kutsuma. Veel oleme ostnud ära panipaiga sisu ja kuna nüüd on loodetavasti mõneks ajaks puurimisega kõik, siis loodetavasti saame selle ka ära sisustatud.

Tubli pesumasinake


Kõige teravamat puudust tunneme muidugi nendest asjadest, mida meile veel jõudnud ei ole, ehk siis söögilauast ja diivanist. Ilma lauata läheb jõulude ajal küll päris huvitavaks, sest khm, 20 inimest ja null lauda... see pole just kõige lõbusam matemaatika.

Esimene Tartu-päev on ka tehtud ja ma ütleks, et läks üsna edukalt, põhimõtteliselt nii kõik Tartutegevused kui vajalikud tööasjad said tehtud. Täna katsetab K oma esimest päeva ühiskontoris ja mina töötan uhkes üksinduses kodus.

Jääme täna koju


Ahjaa, mõned jõulukaunistused saime ka üles ja esimesed ööseks jäänud külalised on ka võõrustatud. Aga üldiselt ma lihtsalt käin  ringi ja mõtlen, KUI hea siin olla on. No nii hubane ja mõnus, et hakka või NUTMA. Päriselt, ma ei jõua ära oodata, et ma saaks siin veel elada. Mis on veider tahtmine, aga mis sa teed ära :D

 Jumalast ise tegin pärja. Isegi ise varastasin kuuseoksad

Ja lõppu siis video kah

Vana-aasta õhtu blogimeem 2019

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole? See aasta oli uute asjade suhtes üsna erakordne. Peamiselt meenuvad viis asja: 1....