Sunday, September 30, 2018

UneRutt



Saage tuttavaks - Rutt


9. septembril kell 21.12 täitus üks mu suurimaid eluunistusi. Pärast 20 aastat jutukeste sahtlisse kirjutamist vajutasime peikaga ühele maagilisele "Avalda" nupule, mis võimaldab päris minu enda peas valmis küpsenud jutukakukesed tuua inimesteni, kes neist rõõmu võiksid tunda!

Aga astume paar sammu tagasi.

Nagu öeldud, oma kõige esimese lastejutu panin ma kirja 8-aastaselt. See oli lugu ühest tüdrukust ja tema väikesest õest, kes teineteisele lugusid jutustasid. Lugusid, mida ma ise oli "meie platsi" lastele (Pärnu Mai rajooni paneelmajade gängihierarhia, ojee) jutustanud juba sellest ajast, kui ma mäletan. Näiteks, kas te teadsite, et kiigeplatsil elab robothunt, kes sööb lapsi ja on nähtamatu? Ja kui mina ütlen, et ta tuleb, siis peavad kõik jooksu pistma ja üle parkla karjamaale jõudma, sest seal tõmbab Jeesus (wut?) piiri ette ja ta ei saa edasi tulla? Või et minu maja ees võsas on vargapesad? Need on sellised pesad, mis on puude otsas ja näevad välja täpselt nagu varesepesad, ainult et seal elavad tillukesed varesepoegade suurused mustade maskidega mehed, kellele nende mustade maskidega varesesuurused vanemad toitu toovad, kuni pojad on piisavalt suured, et vargapesast välja minna ja minna oma vargaasju tegema. Aga seda teadsite, et mul on vanem õde, kes elab mu toa seina sees, sest mu vanemad keelduvad tunnistamast, et ta on olemas? (Ma mäletan, kuidas ma tahtsin teda seina seest välja lasta - selleks ei pidanud tegema muud kui käärid pistikupesasse pistma ja ta oleks vabaks saanud. Selle asemel lasin hoopis tervel korrusel korgid välja ja mu ema sai minu peale päris pahaseks... ups). Mu esimesed lastejutud olid muide ka kaunistatud minu enda illustratsioonidega.

Ruti, Noora ja Kristoferiga Ruti sünnipäeva tähistamas


Need lood on minuga kaasas käinud läbi lasteaia, algklasside, põhikooli ja keskkooli kuni ülikooli ja "täiskasvanueani" välja. Ma isegi ei tea enam, kui mitu korda ma mõne lastejutu kirjutamist alustanud olen. Tahtsin kirjutada just lastele, sest mulle on alati tundunud, et kassid, koerad ja lapsed mõistavad mind kõige paremini, aga ei leidnud seda õiget tegelast.

Aga mind kummitas üks lammas. Üks lammas, kes sõi puu all rohtu. Ja seda rohtu sõi ta selle puu all julgelt oma kümme aastat või rohkemgi, kuniks ühel päeval küsis K, et miks ma siis ometi temast ei kirjuta. Ja nii ta sündiski, meie UneRutt, eestikeelne järjejutt kõigile lastele ja endistele lastele, mille saab tõmmata (hetkel veel ainult Androidiga) telefonisse ja ise lugeda või hoopis kuulata Keiut oma sulnil häälel ette lugemas.

Ruti maailm

Sellest hetkest kui K esimesed koodijupid kirjutas ja kunstnik esimesed pintslitõmbed tegi kuni selleni, kui me lõpuks rakenduse Google Playsse üles saime, kulus KÕIGEST 2 aastat, 2 kuud ja 28 päeva, nii et kaua tehtud küll, aga minu enda tagasihoidliku arvamuse kohaselt lausa harukordselt kaunikene, eelkõige kuna meie illustraator on maailma kõige andekam Marja-Liisa Plats.

Rutt lugemas kõiki imelisi kommentaare, mis talle juba Google Plays jäetud on, ja lootmas, et neid kirjutatakse muudkui juurde!

Hetkel on olemas ainult kuus lugu, aga neid tuleb veel ja veel ja veel ning loodetavasti ei kulu meil ka iOS-versiooni väljasaamiseks järgmist 2 aastat, 2 kuud ja 28 päeva...

Rakendus on leitav SIIT või toksides Google Playsse sisse "UneRutt".

Ühtlasi on Rutil oma Instagrami konto @unerutt, kus ta jagab oma jälgijatega kindlasti, kui uusi lugusid lisame või muud põnevat juhtub.

No comments:

Post a Comment

Vana-aasta õhtu blogimeem 2019

1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole? See aasta oli uute asjade suhtes üsna erakordne. Peamiselt meenuvad viis asja: 1....