Üldiselt on nii, et ma ei teagi, millest rääkida. Elu käib siin endiselt omas pöörases tempos, aga samas midagi väga erilist juhtunud pole, millest kinni hakata. Välja arvatud näiteks see, kui me laupäeval geiklubis väljas käisime ja kui kell kaks pidu läbi sai ja tuled põlema pandi, avastasime, et me ei saa Sebastianit klubist välja, sest ta oli oma jalanõud jalast ära võtnud ja keeldus klubist lahkumast. Samas oli ta ka päris piisavalt purjus (umbes pool pudelit veini+ VIIS tekiilashotti), et ei suutnud ise püsti seista, nii me siis turvamehega jagelesime, et ta lubaks meid Sebastiani juurde sisse tagasi, et talle jalanõud jalga saaks ja ta kuidagi klubist välja talutada. Vedas, et meid maha ei lastud!
Teine kõrghetk oli esmaspäeva õhtul, kui mina tundsin ennast nukralt ja Marino ka ja me vaatasime tema juures "10 põhjust sind vihata", mis on lihtsalt parim film läbi aegade. Ja ta on vist ainus meessoost inimene, kellega ma olen võrdse õhinaga arutlenud, kumb on kuumem/ägedam/ilusam/parem, kas Heath Ledger või Julia Stiles. Aga minu lemmikhetk oli see, kui ma hakkasin lauludele kaasa ümisema ja selgus, et tal on ka KÕIK filmis kõlavad laulud peas ja siis me laulsime neile kahekesi täiel rinnal kaasa. Teised arvasid vist, et me oleme napakad, aga mul suva!
Kolmas kõrghetk oli see, kui me eilse Astridiga oma esimesed kriminoloogiaesseed tagasi saime ja meile mõlemale maksimumpunktid olid antud. Okei, ma ei tea, kui paljud üldse alla maksimumi said, aga minu rõõmu see ei riku. Me oleme Ameerikas targad!
Üldiselt on koolis nii, nagu käiks sess. KOGU AEG. Ma pole ei tea mis ajast pesu pesnud ja sõin neli päeva järjest oma hallitanud leiba kuni sealt enam ühtegi mittehallitanud kohta ei leidnud, sest toidupood on kaugel ja mul polnud aega sinna minna. Mu telefon lõpetas töötamise ja ma ei leidnud terve nädala jooksul 15 minutit, et minna ja endale uus kõnekaart osta. Praegu näppan blogimise aega selle arvelt, et ma ärkasin üles, vedasin ennast kooli ja lugesin auditooriumiukselt, et loeng jääb ära. Sellel nädalal oli mul kahe essee tähtaeg ja ees on veel kaks eksamit. Järgmisel nädalal on üks essee, üks rühmatöö ja üks eksam. Ja nii see käibki, kogu aeg. Sellel nädalal ärkasin esmaspäeval ja teisipäeval kell seitse, et esseesid kirjutada, Teresa oli juba kuuest üleval. Eile ärkasin pool kaheksa ja täna pidin magama poole üheksani, sest ma olin lihtsalt nii väsinud, et pea käis ringi. Ma ei saa ju päeval magada ka ja selleks polekski eriti aega. Samas varem magama minna ei saa, kuna tahaks inimestega suhelda ja vaadata, millega nad tegelenud on, seega voodisse jõuame ikka pärast südaööd (eile tegelikult käisime Sebastiani juures kaneelirulle küpsetamas ja võtsime Teresaga eesmärgiks enne südaööd voodis olla. Mina hüppasin linade vahele täpselt kell 00:00, aga Teresa jäi minutiga hiljaks. Jaaa siis me arutasime poole kaheni elulisi teemasid).
Nii et sinna ei saa vist tegelikult eriti parata, et me igal nädalavahetusel väljas käime (ma ei taha tegelikult jätta muljet, nagu me oleksime siin kamp alkohoolikuid, aga samas, kui sa tahad tantsida ja samal ajal ka üldist peoõhustikku üle elada, siis kainena see väga võimalik ei ole) - kui sa suurema osa nädalavahetusest ja TERVE nädala hommikust õhtuni ainult töötad-töötad-töötad ja muretsed ja kitkud stressist juukseid välja, siis on nädalavahetusel väljas käimine kõige lihtsam viis mitte hulluks minna. Ja alati me ei käigi pidudel kui sellistel, tihti istume lihtsalt Sebastiani juures, kuhu pea alati satub ka inimesi, keda ma varem kohanud ei ole ja endalegi üllatuseks on mulle väga hakanud meeldima uute inimestega tutvumine! Aga inimestest teen ma mingi aeg uue postituse, sest neist on lihtsalt nii palju öelda. Aa, ja eelmisel nädalavahetusel käisime ühe saksa tüdruku Sabrina juures, kes jagab ühikaboksi kolme ameeriklasega ja nad peavad oma ühikaruumides kassipoega JA siili.
Muide, meil läks siin ootamatult külmaks. Ses suhtes, et esmaspäeval oli veel 35 kraadi (mitte, et mul oleks olnud aega õue minna ja seda nautida) ja teisipäeval oli 14 ja vihma sadas. Mis on probleem, sest mul puuduvad vastavad riided! Või noh, mul mõned on, aga ma arvasin, et neid läheb vaja umbes detsembris.
Aga lõpetuseks panen oma ühikatoast paar pilti, mille ma tegin kunagi augustis, enne kui Teresa kohale jõudis.
No comments:
Post a Comment