Mulle on ikka meeldinud oma erinevaid tujusid oma juuste peal välja elada. Kõige esimest korda värvisin juukseid vist 14-aastasena, kui lasin omal terve pea punaseid triipe täis teha. Sellest ajast saadik vahetasin juuksevärvi vähemalt korra aastas ja ainus värv, mida mul kunagi ühel või teisel kujul peas pole olnud, on roosa.
Kahjuks ei ole mul kõiki pilte, näiteks mu kõige esimestest punastest triipudest või mu maailma kõige fantastilisematest punastest juustest siis, kui ma olin 15-aastane, ja kindlasti on veel nii mõnestki soengust fotosüüdistused puudu (ka mu lilladest triipudest nt), aga samas mingi ülevaate peaks siit saama küll. Ma väga loodan, et need pildid tulevad nüüd õiges järjekorras, kuna pidin suuresti tuginema mälule, sest miskipärast on väga paljude mu piltide kuupäevaks märgitud 2. veebruar 2016. Ka neil, mis tehti näiteks eelmisel aastal. Tehnika...
Alustame siis ikka kohe päris algusest, kus mul olid mustad juuksed.
Terve ülejäänud lapsepõlve olin blond mis blond, umbes nagu siin.
Ma ei julge nüüd pead anda, aga ma arvan, et see võis olla midagi mu loomuliku juuksevärvi sarnast, äkki. Siis ma vist ei olnud veel oma esimesi punaseid triipe teinud.
Kui ma olin väike, siis mul oli kaks eluunistust: saada 15-aastaseks ja olla pikkade pruunide juustega. Üks unistus täitus iseenesest ja teise täitsin oma 15. sünnipäeval. Pärast seda olin ma vahepeal blond ja siis esimest korda päris punapea...
...kuniks ma oma juuksed 16. sünnipäevaks uuesti pruuniks värvisin, sedapuhku blondide triipudega. Ma olin MEGAõnnelik selle soengu üle.
Järgmise aasta varasuvel lõpetasin põhikooli, mispuhul mind blondi-punasekirjuks värviti. Aasta oli siis 2006.
Paar kuud hiljem olin täitsa blond.
2007 kevadel lasin oma juuksed punaseks värvida ja lühikeseks lõigata. See värv, mis mulle alguses pähe pandi, oli tegelikult mingi jube tumelilla-tumepunase segu, millega ma ei tahtnud ühegi pildi peale jääda, aga kulus suht normiks.
Sama aasta suveks olin teel tagasi blondi poole.
2007/2008 talvel hakkasid juuksed uuesti pikaks kasvama, also kasvatasin oma tukka välja. See projekt kestis umbes aasta ma arvan, kuniks juuksur mult küsis, kas ma nüüd LÕPUKS luban tal mulle tuka ette tagasi lõigata. Ju see siis ei sobinud mulle.
Sellest seeriast juba üks pilt oli, aga siiski. See oli siis aasta 2008, kui ma tahtsin oma tukka siniseks värvida, because reasons, ja lõpetasin roheliste juustega.
Mis muidugi ei takistanud mul samal suvel uuesti proovimast. Tookord jäi nagu sinisem.
Selleks ajaks vaheldusid kõik mu juuksevärvikatsetused blondeerimisega ja 12. klassi alguseks lasin oma juuksed esimest korda täitsa lühikeseks lõigata. Osalt sest see tundus mulle kui abituriendile kohane, also olid mu juuksed üsna surnud juba.
Aga noh, kolm kuud hiljem olin ma taas punapea.
Jaa sellest 6 kuud hiljem taas blond (2009)
See on tehtud sama aasta sügisel ja lisasin selle lihtsalt sellepärast, et ei enne ega pärast pole keegi kuutnud mulle nii ideaalset tukka lõigata kui siis.
See on siis 2010. aasta suvi ja on üsna hästi näha, kui "terved" mu juuksed pidevast bloneerimisest olid.
See oli 2012. aasta talv ja esimene kord, kui mu pea oranž oli.
Hiljem sama aasta kevadel värviti mind ERKI moeshow jaoks uuesti oranžiks.
2012. aasta suveks olid mu juuksed selliseks täitsa kenaks maasikablondiks kulunud. Siit ei ole küll näha, aga nad olid ikka täitsa katki. Sellest pikkusest edasi ei ole ma suutnud neid kasvatada, sest nad lihtsalt murdusid ära.
Mis muidugi ei takistanud mind neid 2012. aasta suvel uuesti oranžiks värvimast.
Ja 2012. aasta sügisel veelkord. See oli mu sünnipäev ja see oli ABSOLUUTSELT kõige ägedam värv, mis mul iial peas on olnud. Oh, kuidas ma seda igatsen!
See on nüüd väga valus pilt. Mäletate mu oranže juukseid eelmisel pildil? See pilt on tehtud umbes neli kuud hiljem. Põhimõtteliselt ma sundblondeerisin ennast kodustes tingimustes, valades endale pakk paki haaval poevärvi pähe. See on küll imede ime, et ma kiilaks ei jäänud.
Siis lõigati mul juuksed veidi lühemaks, aga sellest polnud eriti kasu. Lisaks olin lausa pimestavalt blond.
Ja siis jõuamegi 2014. aasta kevadesse, kus hakkas mu "juuksed terveks" projekt. Alguses läksin juuksuri juurde juukseotsi lõikama, aga ta ütles, et kui ta lõikaks maha kogu kahjustatud osa, jääks mulle pähe umbes 4 cm pikkused juuksed. Seega tegime kompromissi ja lõikasime mu juuksed õlgadeni ning mõned kuud hiljem enne Ussi minekut lõigati mu juuksed veelkord maha. Ja kuna mu juuksed olid nii surnud, siis värviti nad pruuniks, et neid natuke toita. Aga kuna seal all erilist pigmenti polnud, siis see pruun (õnneks) väga kaua ei püsinud. Tukka kasvatasin ka välja, et ei peaks USAs juuksuri juurde minema.
Ussi jõudes olid mu juuksed (seekord iseenesest) blondiks tagasi läinud ja selgus, et teatud juuksepikkuse puhul on mul loomulikud lokid.
Mingi hetk tüdinesin USAs ikkagi oma soengust ära ja lasin uuesti tuka ette lõigata.
Ja siin ma nüüd olen, vahetasin välja praktiliselt kõik oma juuksehooldustooted, enam ei värvi, vaid käin iga kolme kuu tagant väljakasvu kergelt triibutamas, et üldmulje ühtlasem oleks, sest mu juukseotsad on endiselt väga blondid. Ootan, et mu juuksed kasvaks ja pean endaga iga päev maha tõsise lahingu, sest ma niiiiiiii väga tahaksin juukseid helelillaks värvida. Aga siis ma jääksin vist küll kiilaks.
