Kolmapäeval me otseselt ei tähistanud, küll aga olime poole kaheni öösel Sebastiani juures ja tegime ettevalmistusi tema juures toimunud neljapäevaseks peoks, lõikusime kõrvitsaid, kaunistasime tube, küpsetasime "hirmutavaid" küpsiseid, täitsime kummikindaid tarretisega jne... noh, teate tavaline värk.
Neljapäeval läksime pärast kooli uuesti Sebastiani juurde, tegime viimased ettevalmistused ja veetsime paar tundi ennast üles lüües. Mina olin... ma ei teagi, midagi nukusarnast vist, Teresa ja Astrid olid vastavalt sinine ja roosa ükssarvik ning Sebastian kujutas Conchita Wursti, mis tähendas seda, et minul oli au aidata tal naisteriideid välja valida ja hiljem talle kunstripsmeid pähe kleepida (habe on tal juba olemas, kahjuks ma sellest pilte näidata ei saa, sest ta palus neid mitte üles laadida). Inimesi käis peolt läbi päris palju, ma arvan, et umbes 30 ringis, kuigi pidama paljud ei jäänud, kuna nii mõnelgi oli reede hommikul eksam ja ülejäänud tõttasid Mynti, et poolpaljaid Ameerika tüdrukuid näha. Kusagil ühe ajal otsustasime paari tüdrukuga, et lähme ja kaeme ka ikkagi Myndi üle, ehkki see pannakse kell kaks kinni ja ma pean ütlema, et olin suhteliselt pettunud. Jah, tänaval tuli meile vastu üks sõna otseses mõttes rinnahoidjas ja aluspükstes neiu, kellel oli trussikute külge saba õmmeldud ja põskedel paar vurru, mis tähendas, et tegu on kassiga ja Myndis panid parasjagu üks ülinapis liibuvas kleidis "medõde" ja korsetti kandev "ingel" tatti, aga ma ootasin Ameerika tüdrukutest palju enamat! Ülejäänud olid nii... kaetud. Aga asi võis ka lihtsalt selles olla, et napimais riideis tüdrukud läksid varem koju. Üldiselt oli lahe see, et Mynt oli veel suhteliselt täis ja umbes 95% inimestest olid kostüümides, aga nad hakkasid juba poole kahe ajal sulgema. Plaanisin küll Sebastiani juurde tagasi minna, aga mõtlesin, et puhkan parem reedeseks päris halloweeniks ja lähen magama.
Reedel olime meie, vanakesed, kõik suhteliselt omadega läbi ja kaalusime halloweeni üldse vahele jätta (eriti kuna me pidime laupäeval ärkama kell 6.30, et mägedesse sõita), aga päevapeale suutsime ikkagi endas mingid elevuseriismed leida ja kuna me olime oma kostüümidesse juba nii palju panustanud, siis oleks kuidagi patt olnud need kasutamata jätta. Sebastian ja Teresa olid zombiepruutpaar, Astrid Sebastiani zombiest vanaema ja mina pidin algselt olema zombiepruutneitsi, aga otsustasin hoopis lumekuninganna kasuks. See oli üks igavene mökerdamine ja mina, kõik mu asjad ja kõik inimesed, keda ma tunnen, sätendavad ilmselt veel aastaid pärast seda õhtut, aga kogu see protsess ja need vinged pildid olid seda väärt, ma arvan, Mina, Teresa ja Thomas väga ei tähistanud, kuna me ei tahtnud järgmisel päeval bussis oksendada, seega me istusime oma seltskonnaga natuke aega Sammie juures ja suundusime siis geikluppi Pantheoni, kuna leidsime, et seal on ilmselt tol õhtul kõige vingemad kostüümid. Kostüümid olid tõesti ägedad ja inimesed näevad siin nendega ikka päris palju vaeva, aga klubi oli nii täis, et sõna otseses mõttes liigutadagi ei saanud, nii et me läksime pärast tundi aega koju magama, aga teised jäid veel sinna. Tänaval oli selline tunne, nagu oleks mingile eriti vingele paraadile sattunud.
Loodetavasti jõuan varsti ka oma "sügisvaheajast" kirjutada, seniks aga nautige pilte! Reedel mul kaamerat kaasas polnud, nii et näppasin mõned pildid Sebastianilt.
Kolmapäev: Teresa ja kõrvits
Astrid ja kõrvits
Sebastian ja kõrvits
Sammie ja Eva kõrvitsate läheduses
Mõnnnaaaaa
Minu kõrvits - enne
Töö käigus (et te ei arvaks, et ma loomult andekas olen)
Valmis!
Neljapäev - Lihua (kui õõvastavalt äge annab olla?!)
Minaaaa!
Ükssarvikute ettevalmistamine
Reede - minu lumekuninganna (natuke on näha ka, et ma sätendan, aga päriselus olin ma suhteliselt nagu diskokuul)
Meie zombiepulmalised
Zombiesebastian
Kõik reede õhtul enam kostüüme selga ei pannud ja välja ei läinud, aga see pilt annab (mõningate eranditega) üsna hea ettekujutuse minu parimatest sõpsidest siinpool ookeani.
No comments:
Post a Comment