Raamat, mis mul olemas on, aga mida ma pole lugenud

Orhan Pamuk "Lumi"

Piinlik isegi tunnistada, et mul on see raamat kodus juba ma arvan et 2008. aastast, kui Susanna selle mulle sünnipäevaks kinkis, aga ma polnud selleni ikka veel jõudnud. Tegelikult pole vist õige öelda, et ma pole seda üldse lugenud, sest olen seda korduvalt alustanud, aga läbi ma sellega jõudnud polnud ja seda üsnagi kummalisel põhjusel. See raamat tundus mulle lihtsalt liiga suur. Mitte lehekülgede arvu poolest, vaid just mõõtmetelt. See pole raamat, mille saaks käekotti pista ja jalutuskäigule kaasa võtta, et sobiva vaikse parginurgakese leidmisel natuke lugeda või raamat, mille saaks kerge vaevaga Tartusse või Tallinnasse minnes ühes võtta, vähemalt mitte siis, kui on plaanis muid asju ka kaasa pakkida (ja mul tavaliselt on). Mida sellest kaane järgi raamatu hindamisest nüüd räägitigi?

Mõistagi on see üsna totter põhjus ja seega kasutasin maksimaalselt ära aega, kui ma parajasti kodus olin, ja ühtlasi aega, mil väljas on veel piisavalt külm, et lugeda raamatut, mille pealkiri on "Lumi", ja lugesin ta läbi. Tegelikult lõpetasin sellega juba nädal tagasi, aga sellest kirjutamiseni jõuan alles nüüd (muide, olen enda puhul täheldanud, et teiste blogides ma raamatutest rääkivaid postitusi tavaliselt lugeda ei viitsi, seega ma ei pane üldse pahaks, kui te need siin ka vahele jätate).

Ega ma tegelikult selle kohta väga midagi öelda ei oskagi. See oli esimene raamat Türgi autorilt, mida ma lugesin ja ühtlasi Nobeli preemia laureaat. Seega ma olen sellel aastal juba kaks Nobeli raamatut läbi lugenud. Mulle väga-väga meeldis selle sisu, see oli parasjagu mõtlemapanev, poliitiline, ärritav ja aktuaalne, aga selle jutustuse vorm ei olnud mulle just kõige rohkem meeltmööda. See muidugi ei ütle midagi raamatu, vaid pigem mu enda kohta, aga modernistlik laad ei ole päris minu teetassike. Sündmused kulgesid üsna äratuntavalt Kafka-Ristikivi-Hesse stiilis, mis mind mõnikord veidi ärritab, sest see kisub minu jaoks kohati liiga umbluuks. Aga vaatamata mu isiklikele maitse-eelistustele nõustun absoluutselt, et selle raamatu näol on tegu millegi täitsa erilisega.