Esimene probleem tuli mul juba täna käsile võtta, ehkki lennuni on veel nädal (nädal! NÄDAL!) jäänud, sest lähen homme Tartusse ning tulen tagasi alles reedel, kui on aeg Bruuno sugulasega maakodu poole teele saata, et siis üheskoos pühapäeva hommikul Riia poole startida. Ma lihtsalt ei suuda sõnadega kirjeldada oma vastumeelsust pakkimise suhtes. See vastumeelsus kasvab iga kevadega, mil mind järjekordsest Tartu korterist välja visatakse ja ma kõigi asjadega Pärnu poole pean startima, et suve lõpus jälle kõik oma kotid asju täis toppida ja Tartusse minna. Siiski tuli mu nädalatepikkusele kohvripakkimise kõhuvalule täna lahendus leida ja ma ütleks, et sain üsna hästi hakkama, arvestades et ma ei joonud alkoholi ja lisaks kohvrile tuli mul samaaegselt pakkida ka käsipagasi kotti, Tartu kotti, pidada meeles, millised asjad sealt hiljem kohvrisse panna, ja panna kõrvale asju, mida ma kasutan veel enne äraminekut, kuid mitte Tartus, ent mis on vaja hiljem kohvrisse panna.
Mu kohver Bruuno iseenesest on mahukas. Nii mahukas, et mahutab mind ennastki (välja arvatud pead, aga kui oluline see ikka on). Kui te tahate teada, miks mu kohver Bruuno on, siis ma ei tea. Ärkasin ühel hommikul üles ja leidsin, et ta on Bruuno mis Bruuno.
Niisiis, KUIDAS PAKKIDA KOHVRIT:
Ettevalmistav punkt: vingu juba päev varem kõigile, kes su lähedusse juhtuvad, kuidas sa pead hakkama järgmisel päeval kohvrit pakkuma (minul avanes selleks suurepärane võimalus sõpsi sünnipäeval, kus oli palju inimesi, kes VEEL ei teadnud, et ma pean kohvrit pakkima).
- Ärka üles mõttega: täna ma hakkan kohvrit pakkima.
- Veena ennast: kohe hakkan kohvrit pakkima.
- Söö
- Tee oma peas nimekiri ebameeldivatest asjadest, mida sa teeksid parema meelega, kui kohvrit pakiksid (käiksin hambaarsti juures, pühiksin tolmu, räägiksin oma põhikooli medõega sellest, kas mul menstruatsiooni on, kuulaksin, kuidas purjus vanamehed KELL KUUS HOMMIKUL alumisel rõdul jauravad, kooriksin tavalise noaga kartuleid, paneksin endale kunstripsmeid, laseksin hästi palava ilmaga kaenlaaluseid vahatada ruumis, kus puudub konditsioneer - et vaid mõned nimetada).
- Käi ujumas ja mõtle: hästi, kui ma olen ära ujunud, siis mul ei ole enam nii palav ja ma hakkan kohvrit pakkima.
- Käi uuesti ujumas.
- Pese ennast, sest sa oled liivane ja soolane.
- Nüüd oleks aeg süüa. Ok, ok, kui söödud on, siis pakin.
- Oi, kulme oleks vaja kitkuda!
- Ohka südantlõhestavalt. Ohka veelkord.
- Passi niisama ja kurvasta, et sa ikka veel kohvrit ei paki.
- Kutsu ema appi, võta ükshaaval kapist riideid, arutle need emaga läbi ja laota need süsteemselt laiali (võtan kindlasti, võtan kui ruumi on, võtan Tartusse ja panen pärast kohvrisse, võtan niisama Tartusse, ei võta Tartusse, aga kasutan veel ja panen siis kohvrisse).
- Satu segadusse ja loobi kõik ühte hunnikusse:
- On aeg veel üheks südantlõhestavaks ohkeks ja kõigi julgustavate laulusõnade ja motiveerivate tsitaatide meenutamiseks.
- Lapi kõik asjad kokku ja pane kohvrisse, ürita hoida mingit loogikat, tüdine sellest, pane hullu. Kui pool kohvrit täis saab, vaata õudusega pakkimata asjade hunnikut ja tõde endale kurvastusega, et sõpsidele tagasitoodavad kingitused ei saa olla suuremad kui võtmehoidjad. Ja endale saad osta... sokke.
- Avasta rõõmuga, et kõik on sees ja isegi lukk läheb kinni:
- Avasta kurbusega, et kogu ülejäänud tuba on kaoses. Leia veel hunnik asju, mis peaks kohe kohvrisse minema ja kuhja need kohvri otsa, sest sa ei viitsi seda enam lahti teha.
- Proovi kohvrit tõsta. Loobu sellest üritusest.
- Olid tubli! Võta arbuusi.
No comments:
Post a Comment